Aina rohkem hakkab hamster jooksuratta peal tunne tekkima (1,5 aastat juba..). Proovid ja proovid ja proovid, aga kuhugi ei jõua. Vastupidi, vahepeal kui juba nagu miskit edeneb, kukud jälle pikali ja hakkad samast või veel kaugemast kohast pihta. Ehk kuidas täna jälle nutumaik suus lahkusime platsilt.Vehi kasvõi porgandiga nina ees ja ta lihtsalt kivistunud ilmega seisab.
Hetkel ilmselt sinna tagasi ei lähe ka. Proovime põllul natuke jälle midagi leiutada ja ratsa hakata asju tegema. Kõike ainult sammus muidugi. Ning proovin finally ennast kätte võtta ja 2x päevas (st hommikul ja õhtupoole) poni piinata (or tema piinab mind.. ?).
Tegelikult väga rohkem polegi. Isal tulid tööl graafikumuutused ehk seminarile saab ta mind viia ja tuua ise ning ponid tulevad koju oktoobri alguses/septembri lõpus (mitte, et ta poleks juba piisavalt paks ja vajaks üle kahe nädalast puhkust jälle seminarist kolimiseni).
 |
| 2014 |
Ma ilmselt oleks üks väga suur masendusehunnik kui peaksin ilma oma koerata (still miss and think about you every day) ja "haige" Vaigaga olema üksinda terve suvi. Tegelikult arvan, et ma polekski suutnud seda ja oleks loobunud poole suve pealt. Ehk jälle kui ägedasse talli olen sattunud (I really had no clue that kind of stable can exist). Mina ainult oma pooliku ajuga unustan pooled asjad ära ja mida veel. Ehk kuidas üliägedad inimesed peale jätkuvat Vaiga-masenduspäeva tuju ikka ja jälle tõstavad ning magama rahumeelsemalt saab jääda.
Uusi pilte pole mõtet loota muidugi taaskord :)
 |
| 2014 lõpp |
 |
| 2014 lõpp |
 |
| 2014 lõpp |
No comments:
Post a Comment