Tasaselt

Läheb suhteliselt tasaselt hetkel. Ponid on lahedad, kuid Vaigaga on kerge tagasilöök. Hakkab vaikselt ta mega lõdvestunud ja hästi kontaktne olek hääbuma ning proovin midagi ette võtta. Raske on, sest kui rohtu annan koplis, siis saadab mu väravani tagasi ja on selline armas, kuid päitseid sättima hakates pöörab otsa ringi. Endiselt annab väga ilusti kapju, seisab pesuboksis lahtiselt ilma kõhklusteta, kuid ei ole seda tšillimisnägu koguaeg ees ning trenn pole üldse tore asi enam. Võib-olla olen paranoiline, võib-olla teen midagi väga valesti, võib-olla on tal lihtsalt halvad tujud, aga igaljuhul something's up.. Sest peale kuu aega rõõmsat kerget trennitamist ja toredaid päevi on midagi muutunud. Ahjaa kõige tipuks oskas hobune endale prei ka tekitada - coincidence?

Eile tegime muidu poni nr 1ga ohjamist natuke. Minu jaoks jäi tempo natuke kiireks seal taga, aga vähemalt oli kõik hästi ja Vaiga tubli. Peale seda jooksime lahtiselt platsil ringi ning Vaiga ajas mind galopis taga ja oli selline mänguline - EHK what the hell kui sul tegelikult nüüd tervis halvem on? Sellist mängimist nägin viimati 3a tagasi - ok, I had a banana in my hand, but still :D

Täna tegime sammus igast võimlemist ja painutamist, lõpuks natuke üleminekuid ka (sammus). Keskendusin väga palju iseendale ja oma kätele. Sain pihta oma probleemile, milles ma tekitan liiga palju nö konkskätt, st käelabad liiga enda poole, mille tõttu olen liiga kange ratsmest. Seda pidevalt silmas pidades ja korrigeerides muutus ka ranne lõdvemaks ning asi läks üldiselt ilusamaks. Õlad taha! Kuna olin sadulata, siis pidin meelde tuletama väga palju lõdvestamist. Mitte, et sadulaga ei peaks, aga ponil ilma palju ebamugavam, kui end seal kinni pigistan. Ei vaata alla! See alla vaatamine on üks saatanast asi.. Nii kui pilk läheb otseks muutub ka kõik muu paremaks. Suured vabandused ponile, kellele ma võib-olla piisavalt palju puhkepause ei andnud kuna koguaeg oli nokitsemist. Aga Vaiga muutus trenni vältel ka niinii heaks mu all ning suuliste närimist ning kontaktist põgenemist polnud. Üks suur plussmärk tänasesse kirja!

Täpiga käisin peale nelja päevast puhkust põllul natuke kordetamas. Plaanisin küll teha enamjaolt sammu ja mõne suure traaviringi, aga poni otsustas teisiti. Ning kuna mulle meeldis see energiline, kuid mitte kiirustav liikumine, siis minugi poolest.
Eile tegime kordel latitrenni. Ühel pool oli 3 latti, lõpuks oli 2 neist ühe poolega tõstetud, teiselpool 2 latti, 1 ühe poolega tõstetud. Alguses jäi lattide ette seisma, lohistas kuidagi kolistades jalad neist üle, traavis võttis sammule enne. Kuid silmnähtav areng oli lõpuks näha, mil ise kujundas juba oma trajektoori kurvist tulles, et lattidele minna ning hakkas oma kosse tõstma normaalselt. Energilisusest jäi küll väheseks, aga saab ilusti "avatud" kordest/ratsmest ning traavi sõnast aru juba :)

Täna lihtsalt sügasin ja andsin kommi koplis, et tore üks päev olla ja mitte midagi nõuda. Ta küll jooksis taaskord vastu ja oli rõõmus, et tulin, aga kui mõne aja pärast sai aru, et ei olegi kuhugi minek, siis huvi kadus suht kiiresti :D Ma ei oskagi öelda, kas see on tore või mitte - naljakas igaljuhul.


Palju aega päevast kulutan ka pinterestis - uurin ja puurin kuidas sügisel koju kolides sadularuumi paremaks muuta kui ruumi on väga vähe ja seintele midagi rasket rippuma panna ei saa (nagu tekke nt).. Praegu on mul need ratastel kõrged riiete puud, mille peal on väga hea tekkidel kuivada lasta, kuid kuna nad alt laiemad, kus rattad all, siis jõle tüütu on neid ruumis ringi veeretada ja midagi kätte saada. Samuti tahaks ilusaks ja hubaseks seda teha niiet mõtlemisruumi mul on :) Aga samas on see kõik nii huvitav ja eriti mõeldes, et mul vist päriselt ka vaja seda ruumi millekski muuks kui tekkide kuivatamiseks ja sadulale tolmu kogumiseks. Exciting!

Natuke lõbustuseks ka umbes nelja aastane tore seeria minu ebaõnnestunud ja õnnestunud katsest poni peale pääseda :D